Siiri Jürise näitus „sulada su mulda ning tärgata õiena“ keskendub kooseksisteerimisele nii teoste sisult kui ka meediumilt. Kas maalikunst, mida on ajalooliselt ning pikka aega peetud kõrgkultuuri sümboliks, saab eksisteerida sümbioosis tehisaru ja digitaalse tehnoloogia võimalustega?

Digitaalsete töövahendite kasutamine kujutavas kunstis pole midagi eriskummalist. Nende laiem kasutuselevõtt hoogustus 1990ndatel, kui personaalarvutid, graafikatarkvara ja internet muutsid digikunsti kättesaadavamaks ning võimaldasid kunstnikel eksperimenteerida uute tehnoloogiatega. Samuti pole ka tehisaru teab, mis uus avastus. Tehisaru kui uurimisvaldkond sai alguse juba 1950ndatel, ent selle laiem kasutamine loovtöödes on kunstnike seas hoogustunud alles viimastel aastatel – eeskätt tänu generatiivse AI arengule ja kergesti ligipääsetavatele tööriistadele. Jüris on öelnud, et hakkas digitaalseid töövahendeid ja tehisaru kasutama, lähtudes küsimusest, kas ja kuidas need mõjutaksid tema käelist tööprotsessi. Uudishimu ajendas teda mõne aasta eest tegema esimesi katsetusi.

Jürise tehniliselt professionaalsetest ning pilkupüüdvatest teostest leiab nii kehamaastikke, müstilisi omamaailmaid kui ka moonutatuid perspektiive. Esmapilgul on võib-olla ehk isegi keeruline mõista seda, mida nähakse. Ta teosed on intuitiivselt ning aeglaselt läbi töötatud ning neis tekib oma „elu“. Värvimängudest kujunevad pinnad, rütmid ning kihid. Kihid aga sulavad üksteisesse, vormuvad ning tekivad nihked.

Nihked esinevad ka teoste füüsilises olekus – lõuend sulab skulpturaalseks vormiks ja vorm voolab tagasi lõuendisse. Maaliraamid justkui hingavad, neelates enda sisse pindu ja kujundeid, sulades ning moondudes. Mõned neist on loodud käsitsi, teised aga modelleeritud 3D-printimise abil.

Pealkiri „sulada su mulda ning tärgata õiena“ väljendab tabavalt, kuidas tehisaru ja digitaalsed töövahendid võivad sulanduda traditsioonilisse maalikunsti ning millegi täiesti uuena seemnest tärgata. Olla abivahendiks ning eksperimentaalseks tööriistaks kunstniku loomingulises protsessis. Tekib visuaalne dialoog, kus traditsiooniline ja eksperimentaalne või orgaaniline ja tehislik ei vastandu, vaid sulanduvad uueks tervikuks.

Kristlyn Liier