Roman-Sten Tõnissoo loomingu huviobjektiks on ajastule omane ihalus vaimsuse ja tähenduse järele, samuti agressiooni ning turvatunde haprad jõujooned. Peamiste töövõtetena eristuvad mänguline meediumiülene viitamine ja ruumilise dialoogimomendi otsimine, ning selles peituv potentsiaal visualiseerida uusi võimalikke tulevikuperspektiive.